Alljärgnevalt leiate lihtsa arvutustabeli, mille abil on võimalik saada esialgne arusaam sellest, et kui palju või vähe on võimalik soojuspumbaga säästa võrreldes erinevate kütteliikidega. Selle eesmärk on näidata, et kütteõliga ei ole mõtet tänaste hindade juures enam kütta. See on lihtsalt raha raiskamine. Keskkütte puhul sõltub soojuspumba tasuvusaeg muidugi sellest, et kui palju te soojatootjale hetkel soojuse eest maksate. Ehk kui kõrge on teie jaoks ühe megavatt tunni hind.
Õhk-vesisoojuspumbad on pea igale majale paigaldatavad. Maakütte puhul on muidugi oluline piisava maa olemasolu maakontuuri paigalduseks. Samas energiakaevude puurimise hinnad muutuvad ka Eestis järjest konkurentsivõimelisemateks ja see teeb maakütte kättesaadavamaks paljudele.
Investeeringu tasuvus – siit leiate lihtsa arvutustabeli soojuspumba tasuvusaja arvestamiseks. Täpseteks ja lõplikeks arvutusteks sellest muidugiu ei piisa.
Soojuspumba näidispakkumine – siit leiate näidispakkumise õhk-vesisoojuspumba paigaldamiseks. Antud võimsusega seade on sobilik majale mille aastane soojusenergia vajadus on kuni 200 MWh/a. Väiksema energiavajadusega majadele on muidugi ka soojuspumba hind madalam.
KORTERMAJADE KÜTTESÜSTEEMIDE RENOVEERIMISE PROJEKT
Pirital Puhkekodu teel on kuus kortermaja pannud seljad kokku ja viiakse läbi väga huvitavat küttesüsteemide renoveerimise projekti. Esmalt majad soojustati, siis vaadati üle küttesüsteemid ja nüüd uuendatakse soojatootmise seadmeid. Sooja tootmiseks valiti soojuspumbad, mis kombineeriti varem olemas olnud kerge kütteõli kateldega. Väga õige otsus oli see, et alustati majade soojustamisest. Sellega säästeti märkimisväärselt küttekuludelt. Soojuspumba seisukohalt on oluline see, et sellega seoses alanes maja küttevee vajalik temperatuur nii palju, et see on nüüd õhk-vesisoojuspumbale sobivas skaalas. Ehk -20-kraadise välistemperatuuri juures vajavad majad +50-kraadist küttevee pealevoolutemperatuuri. Enne soojustamist oli see +70 kraadi.
Meie firma osales projektis soojuspumpade paigaldajana. Eelmisel aastal võitsime konkursi ühele majale õhk-vesisoojuspumba paigaldamiseks. Kahele majale võitis konkursi konkureeriv firma. Tänaseks ongi paigaldatud soojuspumbad kolmele majale ja kolmel on veel vana õliküte. Allpool oleval pildi on meie poolt paigaldatud Dimpleks õhk-vesisoojuspump majale, mille maksimaalne soojakadu on 44 kW.
Tänaseks on ühistu otsustanud tellida ülejäänud kolmele majale õhk-vesisoojuspumpade paigalduse meie firmalt. Leping on sõlmitud ja tööd käivad. Miks valiti meid selgub allpool olevast tekstist.
Õhk-vesisoojuspump Dimplex LA TU 40
Selline asjade käik annab võimaluse mitmeks kontrastseks võrdlusmomendiks. Saab võrrelda küttekulusid majades, kus on õliküte ja kuhu on paigaldatud soojuspumbad. Allolevalt graafikult on näha, et majades, kus köetakse soojuspumpadega, on küttekulud ühe ruutmeetri kohta olnud eelmise aasta septembrist kuni detsembri lõpuni üle kahe korra madalamad. Jah, tore ja ilmekas võrdlusmoment, kuid sellest ei saa veel teha lõplikke järeldusi, sest eelmise aasta sügis ja detsember olid väga soojad ja see oli kasuks soojuspumpade kasutegurile, külmemate ilmadega ei oleks pilt nii ilus. Saamaks teada, kui efektiivsed on tegelikult õhk-vesisoojuspumbad, teeme Tallinna tehnikaülikooliga uuringut, millega tahame sellele ja paljudele muudele küsimustele leida täpsemad vastused.
Graafik 1. Küttekulud septembrist jaanuarini 2013
Uuringu lõplikud tulemused selguvad selle aasta kevadeks ja siis avaldame kokkuvõtte ka meie kodulehel. Seniste andmete põhjal ja korteriühistutelt saadud info põhjal saame teha esialgseid järeldusi. Allpool lisatud graafikul võrreldakse kahe maja küttekulusid 2013. ja 2014. aasta jaanuarikuu vahel. Jaanuaris näitas ilm juba väga tõsiselt hambaid ja oli isegi pisut külmem kui eelmise aasta jaanuar. Ka siit on tegelikult näha märkimisväärne küttekulude erinevus soojuspumpade kasuks. Sääst on majas, kuhu meie paigaldasime soojuspumba, ligi 50% võrreldes eelmise aastaga. Teises ja ka kolmandas majas, kus on soojuspump, on sääst peaaegu olematu. Miks? Sel põhjusel, et lisakütteks minev kütteõli kogus erineb majades peaaegu kolmekordselt. See on omakorda tingitud valest paigaldusest või oleks õigem öelda, et hoolimatusest, kuna tegelikult vihjasime selle probleemi tekkimise võimalusele juba paigalduse käigus, kuid meie konkurent ei pidanud vajalikuks meid kuulda võtta ja nüüd on tagajärg näha.
Graafik .2. Küttekulude võrdlus majades 59 ja 65
Andmed on saadud korteriühitult.
Graafikust on näha, et õige paigalduse korral on õhk-vesisoojuspumbaga kütmine ka väga külmal talvekuul õliküttest märkimisväärselt odavam. TTÜ-ga tehtavas uuringus selgub peagi ka soojuspumba tegelik kasutegur. Selle uuringu andmed annavad meile võimaluse modelleerida ka väga külma aasta mudel ja vaadata, mis siis juhtub.
Ootame tulemusi ka ise suure huviga.
Seniste andmete ja arvete põhjal ei kahtle antud projektis osalevad õliküttega majad enam selles, et soojuspump tuleb paigaldada.
Majad kuhu paigaldati eelmisel aastal kütmiseks soojuspumbad kulutasid küttekuludeks võrreldes õliküttega majadega üle kahe korra vähem!
